Vesi on elu esmane allikas ja tervikliku ökosüsteemi tugitala. Oma vestluses Emeriitprofessor Rein Munteriga, kes on tuntud veeteadlane, saame sügavama ülevaate tänapäeva veetehnoloogiatest, veemälu kontseptsioonist ja vesinikule ning veekriisidele pühendatud teadusuuringutest. Tema põhjalik arusaam veest ja aastatepikkune kogemus pakuvad ainulaadset perspektiivi ning juhivad meid läbi keerukate teaduslike arutelude.
Kõrge kvaliteediga veefiltreerimise seadmed
Professor Munter alustab oma selgitusi veefiltreerimise uuendustest, mainides USA-s populaarset filtrit nimega E-Spring. See kombineeritud seade sisaldab nii aktiivsütt kui ka ultraviolettlampi, mis on väga tõhusad erinevate saasteainete ja mikroorganismide eemaldamisel veest. Filtrit on testitud rohkem kui 140 saasteaine vastu, mille kõrvaldamisel on saavutatud muljetavaldavaid tulemusi. Nendesse seadmetesse on integreeritud eelfilter, mis hoiab ära peamise aktiivsüsi ummistumise ning UV-lamp, mis hävitab viirused ja bakterid.
Akvafotonomika: Vees peituvad bioloogilised saladused
Munter tutvustab kuulajale ka akvafotonomika noort teadusvaldkonda, mis uurib vee molekulaarseid struktuure ja võimekust mõjutada bioloogilisi süsteeme. Akvafotonomika keskendub vee võimekusele säilitada ja edastada teavet, mis on seotud elusorganismide käitumisega. See lähenemine saab üha enam teaduslikku tähelepanu, kuna see sõnastab ja süvendab arusaama vee bioloogilisest tähtsusest.
World Water Community: Koondunud teaduslikud jõud
Üks märkimisväärne algatus on Maailma Veekogukond (World Water Community), mille asutamises osales Utrecht ja Jülich Hollandi tippteadlased, sealhulgas dr. Everine van de Graats. See platvorm ühendab erinevad veega seotud teaduskoolkonnad ja spetsialistid, kes uurivad kõiki veeaspekte. Ühenduse eestvedamisel toimuvad konverentsid soosivad akadeemiliste teadmiste ja praktiliste kogemuste jagamist ning innovaatiliste lahenduste leidmist veega seotud probleemidele ülemaailmselt.
Kaks erinevat veekihi tihedust
Vesiranniku piirkondade teadlased, nagu Pollak ja Röntgen, on juba ammu täheldanud erinevate tihedustega veekihtide olemasolu. Kerkis esile hüpotees, et veeklaasi põhjas olev tihedam kiht ja kergem veekihid pealmises osas toovad esile vee omaduste anomaaliad. Sellised uuringud süvendavad arusaamu vee füsiokeemilistest omadustest ja võimaldavad vett rakendada uutes teaduslikel lahendustel.
Vesinikvee revolutsiooniline mõju tervisele
Professor Munter jagab enda ja oma kolleegide kogemusi vesinikvee joomisest. Ta uurib vesinikteraapiat, viidates teadusartiklitele, mis avaldati juba eelmise sajandi keskel. Vesinik, tugeva antioksüdandina, pakub organismile põletikuvastaseid omadusi, aitab parandada nahatervist ja üldist tervist ning kiirendab haavade paranemist. Pealegi on molekulaarse vesiniku ohutus ja tõhusus tõestatud enam kui tuhandes teadusartiklis.
Veekriisid: Minevik, olevik ja tulevik
Kuigi veekriisid on lõunapoolsetes riikides laialt levinud, ei ole need ka Eestist kaugel. Näiteks tõi Kaplinn hiljutise suurveepuuduse tõttu esile vajaduse merevee magestamise järele. Sarnaste probleemidega seisavad silmitsi ka Eesti piirkonnad, nagu Viimsi ja Kagu-Eesti, kus suvekuudel kahaneb veevaru oluliselt. Kaasaegsete veepuhastustehnoloogiate areng aitab aga leevendada võimalikke kriise ja säilitada piisavad veevarud ka tulevikus.
Veemälu ja teaduse tulevik
Kokkuvõttes rõhutab professor Munterior, et vee anomaalsete omaduste ja veemälu uurimine on alles algusjärgus. Kuigi füüsikaliste, keemiliste ja termodünaamiliste omaduste mõistmine on oluline, jääb vee bioloogiline toimimine endiselt suureks müsteeriumiks. Uuenduslikud teadusavastused võivad pakkuda uusi teadmisi ja lahendusi tulevikuks, kuid vajalik on avatud ja kriitiline mõtteviis.
Professori lõpetuseks kõlab üleskutse kõigile skeptikutele ja kriitikutele: enne teadusuuringute naeruvääristamist tuleks põhjalikult tutvuda uusimate teadusartiklite ja -avastustega. Ainult läbi sügava teadusliku uurimistöö ja retsenseeritud teadusartiklite lugemise suudame jõuda terviklikuma arusaamani vee saladustest ja tuleviku võimalustest.
Intervjuu täispikkuses versiooni saad järele vaadata Facebookis grupis “Parem vesi. Parem elu.”